ibhena_yephepha

Iindaba

Ukukhuthaza Impilo Yobuchopho Ngokutshintsha Indlela Yokuphila Ukuthintela I-Alzheimer's

Isifo sika-Alzheimer sisifo esiwohlokayo sengqondo esichaphazela izigidi zabantu kwihlabathi liphela. Ekubeni okwangoku kungekho nyango lwesi sifo sibulalayo, ukugxila ekuthinteleni kubalulekile. Nangona i-genetics idlala indima ekuphuhlisweni kwesifo sika-Alzheimer, uphando lwakutshanje lubonisa ukuba utshintsho kwindlela yokuphila lunokunciphisa kakhulu umngcipheko wokufumana esi sifo. Ukukhuthaza impilo yengqondo ngeendlela ezahlukeneyo zokuphila kunokunceda kakhulu ekuthinteleni isifo sika-Alzheimer.

Ukuqonda Izinto Ezisisiseko: Yintoni i-Alzheimer's Disease?

Isifo sika-Alzheimer sisifo semithambo-luvo esiqhubeka sichaphazela izigidi zabantu kwihlabathi liphela.

Le meko ibuthathaka, eyafunyanwa okokuqala ngo-1906 ngugqirha waseJamani u-Alois Alzheimer, yenzeka ikakhulu kubantu abadala kwaye yeyona nto ixhaphakileyo ebangela i-dementia. I-Dementia ligama elibhekisa kwiimpawu zokuncipha kwengqondo, ezifana nokulahlekelwa kukucinga, inkumbulo, kunye nobuchule bokuqiqa. Ngamanye amaxesha abantu badidanisa isifo se-Alzheimer kunye ne-dementia.

Ukuqonda Izinto Ezisisiseko: Yintoni i-Alzheimer's Disease?

Isifo sika-Alzheimer siyawuphazamisa kancinci umsebenzi wokuqonda, sichaphazela inkumbulo, ukucinga kunye nokuziphatha. Ekuqaleni, abantu banokulahlekelwa yinkumbulo kancinci kunye nokudideka, kodwa njengoko isifo siqhubeka, sinokuphazamisana nemisebenzi yemihla ngemihla kwaye sitshabalalise nokukwazi ukubamba incoko.

Iimpawu zesifo sika-Alzheimer ziyawohloka ngokuhamba kwexesha kwaye zinokuchaphazela kakhulu umgangatho wobomi bomntu. Ukulahlekelwa yinkumbulo, ukudideka, ukuphazamiseka kunye nobunzima bokusombulula iingxaki ziimpawu eziqhelekileyo zokuqala. Njengoko isifo siqhubeka, abantu banokuba notshintsho kwimo yeemvakalelo, utshintsho lobuntu, kunye nokurhoxa kwimisebenzi yoluntu. Kwinqanaba lokugqibela, banokufuna uncedo ngemisebenzi yemihla ngemihla efana nokuhlamba, ukunxiba, nokutya.

Ukuqonda Isifo sika-Alzheimer: Izizathu, Iimpawu, kunye Nezinto Ezinobungozi

Iimbangela

Isifo sika-Alzheimer sisifo esibangela ukonakala kwemithambo-luvo, oko kuthetha ukuba sibangela umonakalo kwii-neurons (iiseli zemithambo-luvo) engqondweni. Utshintsho kwii-neurons kunye nokulahleka konxibelelwano phakathi kwazo kunokukhokelela ekuwohlokeni kobuchopho kunye nokudumba.

Uphando lubonisa ukuba ukuqokelelwa kweeproteni ezithile engqondweni, ezinje ngee-beta-amyloid plaques kunye nee-tau tangles, kudlala indima ebalulekileyo ekuphuhlisweni kwesi sifo.

Phakathi kwazo, utshintsho olubini lwebhayoloji engqondweni, ii-amyloid plaques kunye ne-tau protein tangles, zibalulekile ekuqondeni isifo se-Alzheimer. I-Beta-amyloid sisiqwenga seproteni enkulu. Xa ezi ziqwenga zihlangana zibe ziingceba, zibonakala zinefuthe elinobuthi kwii-neurons, ziphazamisa unxibelelwano phakathi kweeseli zobuchopho. I-Tau protein idlala indima kwiinkqubo zenkxaso yangaphakathi kunye nezothutho zeeseli zobuchopho, zithwala izondlo kunye nezinye izinto ezibalulekileyo. I-Tau tangles yenzeka xa iimolekyuli ze-tau zinamathelana ngendlela engaqhelekanga kwaye zenze iingceba ngaphakathi kwee-neurons.

Ukwenziwa kwezi proteni ezingaqhelekanga kuphazamisa ukusebenza okuqhelekileyo kwee-neurons, okubangela ukuba ziwohloke kancinci kancinci zize ekugqibeleni zife.

Isizathu esichanekileyo sesifo sika-Alzheimer asikaziwa, kodwa kukholelwa ukuba indibaniselwano yemfuza, indlela yokuphila kunye nezinto ezisingqongileyo zinegalelo ekuphuhlisweni kwaso.

Iimbangela

Iimpawu

Iingxaki zenkumbulo zihlala ziqala ukubonakala kwisifo sika-Alzheimer. Ngokuhamba kwexesha, abantu banokuba nobunzima bokukhumbula iincoko zakutshanje, amagama, okanye iziganeko, nto leyo enokubangela ukonakala okuqhubekayo kwenkumbulo, ukucinga, kunye nokuziphatha.

Ezinye iimpawu ziquka:

Ukulahlekelwa yinkumbulo kunye nokudideka

Ubunzima ekusombululeni iingxaki nasekuthatheni izigqibo

Ukunciphisa ubuchule bolwimi

Ilahlekile ngexesha nendawo

Ukutshintsha kweemvakalelo kunye notshintsho lobuntu

Izakhono zokuqhuba kunye nemingeni yokulungelelanisa

Utshintsho kubuntu, njengokwanda koxinzelelo kunye nobundlobongela

Izinto Ezinobungozi

Umngcipheko wokufumana esi sifo uyanda xa abantu bekhula. Uninzi lwabantu abanesifo sika-Alzheimer baneminyaka engama-65 nangaphezulu, kodwa isifo sika-Alzheimer esiqala kwangethuba sinokuvela nakubantu abancinci abaneminyaka engama-40 okanye engama-50 ubudala. Njengoko abantu bekhula, ubuchopho babo butshintsha ngokwendalo nto leyo ebenza babe sesichengeni sokuhlaselwa zizifo eziwohlokayo ezifana nesika-Alzheimer.

Ukongeza, abaphandi bafumanise iijini ezonyusa umngcipheko wokufumana esi sifo. Eyona jini ixhaphakileyo ibizwa ngokuba yi-apolipoprotein E (APOE). Wonke umntu ufumana ikopi enye ye-APOE kumzali, kwaye ezinye iintlobo zale jini, ezifana ne-APOE ε4, zonyusa umngcipheko wesifo se-Alzheimer. Nangona kunjalo, ukuba nezi ntlobo zejini akuthethi ukuba umntu uza kuba nesifo.

Indlela yokuphila inokuba negalelo kwisifo i-Alzheimer's. Impilo embi yentliziyo, kuquka iimeko ezifana noxinzelelo lwegazi oluphezulu, i-cholesterol ephezulu kunye nesifo seswekile, inxulunyaniswe nomngcipheko ophezulu wesifo i-Alzheimer's. Indlela yokuphila yokuhlala phantsi, ukutshaya kunye nokutyeba kakhulu nazo zinxulunyaniswa nomngcipheko ophezulu wesifo.

Ukudumba okungapheliyo engqondweni kucingelwa ukuba yenye into enokubangela isifo se-Alzheimer. Inkqubo yomzimba yokuzikhusela isabela ekwenzakaleni okanye ekosulelekeni ngokukhupha iikhemikhali ezikhuthaza ukudumba. Nangona ukudumba kubalulekile kwiinkqubo zokuzikhusela zomzimba, ukudumba okungapheliyo kunokukhokelela ekonakaleni kwengqondo. Lo monakalo, kunye nokuqokelelwa kwee-plaque zeproteni ebizwa ngokuba yi-beta-amyloid, kuphazamisa unxibelelwano phakathi kweeseli zobuchopho kwaye kucingelwa ukuba kudlala indima ebalulekileyo ekuphuhlisweni kwe-Alzheimer's.

Ukuqonda Isifo sika-Alzheimer: Izizathu, Iimpawu, kunye Nezinto Ezinobungozi

Indlela Yokuthintela Isifo se-Alzheimer?

Phucula indlela ophila ngayo ukuze uthintele i-Alzheimer's.

Lawula uxinzelelo lwegazi oluphezulu: Uxinzelelo lwegazi oluphezulu lunokuba nemiphumo emibi kwiindawo ezininzi zomzimba, kuquka ingqondo. Imithambo yegazi yakho kunye nentliziyo yakho nazo ziya kuzuza ekujongeni nasekulawuleni uxinzelelo lwegazi.

Lawula iswekile egazini (iglucose): Iswekile ephezulu egazini engapheliyo inyusa umngcipheko wezifo ezahlukeneyo kunye neemeko, kubandakanya iingxaki zenkumbulo, ukufunda kunye nokugxila.

Gcina ubunzima obusempilweni: Ukutyeba kakhulu kunxulunyaniswa ngokucacileyo nesifo sentliziyo, isifo seswekile, kunye nezinye iimeko. Okungacacanga okwangoku kukuba indlela engcono yokulinganisa ukutyeba. Izifundo ezininzi zibonise ukuba umlinganiselo wokujikeleza kwesinqe nokuphakama usenokuba yenye yezona zinto zichanekileyo esizixelayo zesifo esinxulumene nokutyeba.

Landela ukutya okunempilo: Gxininisa ukutya okunesondlo okutyebileyo kwiziqhamo, imifuno, iinkozo ezipheleleyo, iiproteni ezingenamafutha kunye namafutha asempilweni. Ukukhetha ukutya okutyebileyo kwi-antioxidants, njengeejikijolo, imifuno eluhlaza enamagqabi, kunye namandongomane, kunokunceda ukulwa noxinzelelo lwe-oxidative kunye nokuvuvukala okuhambelana nokuwohloka kwengqondo.

Yiba nomdla womzimba: Ukuzilolonga rhoqo komzimba kuye kwabonakaliswa ngokuphindaphindiweyo ukuba kunxulunyaniswa neenzuzo ezininzi zempilo, kubandakanya ukuphucula ukusebenza kwengqondo kunye nokunciphisa umngcipheko wesifo se-Alzheimer. Ukuzibandakanya kumthambo we-aerobic, njengokuhamba ngokukhawuleza, ukubaleka, ukudada, okanye ukukhwela ibhayisekile, kunokunceda ukwandisa ukuhamba kwegazi ukuya engqondweni, ukukhuthaza ukukhula kweeseli ezintsha zemithambo-luvo, kunye nokunciphisa ukwakheka kweeproteni eziyingozi ezinxulumene nesifo se-Alzheimer.

Ukulala okusemgangathweni: Ukulala kubaluleke kakhulu kwimizimba yethu nakwiingqondo zethu. Iipatheni zokulala ezingalunganga, kuquka ukulala okunganelanga okanye ukuphazamiseka, zinxulunyaniswa nomngcipheko ophezulu wesifo se-Alzheimer.

Nciphisa ukusetyenziswa kotywala: Ukusela utywala kakhulu kunokubangela ukuwa kwaye kubenze mandundu ezinye iimeko zempilo, kuquka ukulahlekelwa yinkumbulo. Ukunciphisa ukusela kwakho ukuya kwisiselo esinye okanye ezibini ngosuku (ubuncinane) kunokunceda.

Musa ukutshaya: Ukungatshayi kungayiphucula impilo yakho ngokunciphisa umngcipheko wezifo ezinzulu ezifana nesifo sentliziyo, isifo sohlangothi, kunye neminye imidlaza. Kwakhona amathuba akho okufumana isifo se-Alzheimer's aphantsi.

Gcina isimo sengqondo esisempilweniUkuba azilawulwa, uxinzelelo olungapheliyo, ukudakumba kunye noxinzelelo zinokuchaphazela kakubi impilo yengqondo. Beka impilo yakho yeemvakalelo phambili ukuze unciphise umngcipheko wokuwohloka kwengqondo. Zibandakanye kwiindlela zokulawula uxinzelelo ezifana nokuzilolonga ngononophelo, ukuphefumla nzulu, okanye i-yoga.

Phucula indlela ophila ngayo ukuze uthintele i-Alzheimer's.

Izongezo zokutya kunye nesifo sika-Alzheimer

Ukongeza ekuthinteleni isifo sika-Alzheimer ngokutshintsha indlela yokuphila, ungadibanisa nezinye izongezo zokutya kubomi bakho bemihla ngemihla.

1. I-Coenzyme Q10

Amanqanaba e-Coenzyme Q10 ayehla njengoko sikhula, kwaye ezinye izifundo zibonisa ukuba ukongeza i-CoQ10 kunokucothisa ukuqhubela phambili kwesifo se-Alzheimer.

2. I-Curcumin

I-Curcumin, i-compound esebenzayo efumaneka kwi-turmeric, sele iyaziwa ngeempawu zayo ezinamandla ze-antioxidant kunye ne-anti-inflammatory. Ukongeza, i-astaxanthin ikwayi-antioxidant enamandla enokuthintela ukuveliswa kwee-free radicals kwaye ikhusele iiseli ekonakaleni kwe-oxidative. Ukunciphisa i-cholesterol egazini kunye nokunciphisa ukuqokelelwa kwe-oxidized low-density lipoprotein (LDL). Uphando lwakutshanje lubonisa ukuba i-curcumin inokuthintela ukuqala kwesifo se-Alzheimer ngokunciphisa ii-beta-amyloid plaques kunye ne-neurofibrillary tangles, eziziimpawu zesifo.

3. IVithamin E

I-Vitamin E yivithamini enyibilikayo emafutheni kunye ne-antioxidant enamandla eye yafundwa ngenxa yeempawu zayo zokukhusela imithambo-luvo kwisifo se-Alzheimer. Uphando lubonisa ukuba abantu abatya kakhulu i-vitamin E banomngcipheko omncinci wokufumana isifo se-Alzheimer okanye ukwehla kwengqondo. Ukubandakanya ukutya okutyebileyo kwi-vitamin E ekutyeni kwakho, okufana namandongomane, imbewu, kunye neenkozo eziqinisiweyo, okanye ukuthatha izongezo ze-vitamin E kunokunceda ukugcina ukusebenza kwengqondo njengoko ukhula.

4. Iivithamini ze-B: Zinika amandla engqondweni

Iivithamini ze-B, ingakumbi i-B6, i-B12, kunye ne-folate, zibalulekile kwimisebenzi emininzi yobuchopho, kubandakanya ukwenziwa kwee-neurotransmitter kunye nokulungiswa kwe-DNA. Ezinye izifundo zibonisa ukuba ukutya iivithamini ze-B ezininzi kunokucothisa ukwehla kwengqondo, kunciphise ukushwabana kwengqondo, kwaye kunciphise umngcipheko wesifo se-Alzheimer. Yandisa ukutya kwakho i-niacin, ivithamini ye-B esetyenziswa ngumzimba wakho ukuguqula ukutya kube ngamandla. Ikwanceda ukugcina inkqubo yakho yokugaya ukutya, inkqubo yemithambo-luvo, ulusu, iinwele kunye namehlo esempilweni.

Lilonke, akukho mntu uthembisa ukuba ukwenza nayiphi na kwezi zinto kuya kuthintela i-Alzheimer's. Kodwa sinokukwazi ukunciphisa umngcipheko wesifo se-Alzheimer's ngokunika ingqalelo kwindlela esiphila ngayo kunye nokuziphatha kwethu. Ukuzilolonga rhoqo, ukutya ukutya okunempilo, ukuhlala sisebenza engqondweni nasentlalweni, ukulala ngokwaneleyo, kunye nokulawula uxinzelelo zonke zizinto ezibalulekileyo ekuthinteleni isifo se-Alzheimer's. Ngokwenza olu tshintsho kwindlela yokuphila, amathuba okufumana isifo se-Alzheimer's ayancitshiswa kwaye sinokuba nomzimba ophilileyo.

Q: Idlala yiphi indima ukulala okusemgangathweni kwimpilo yengqondo?
A: Ukulala okusemgangathweni kubalulekile kwimpilo yengqondo njengoko kuvumela ingqondo ukuba iphumle, iqinise iinkumbulo, kwaye isuse iityhefu. Iindlela zokulala ezingalunganga okanye iingxaki zokulala zinokunyusa umngcipheko wokufumana isifo se-Alzheimer kunye nezinye iingxaki zengqondo.

Umbuzo: Ngaba utshintsho kwindlela yokuphila lulodwa lunokuqinisekisa ukuthintela isifo se-Alzheimer?
A: Nangona utshintsho kwindlela yokuphila lunokunciphisa kakhulu umngcipheko wesifo i-Alzheimer's, aluqinisekisi ukuba umntu uza kuthintelwa ngokupheleleyo. I-genetics kunye nezinye izinto zisenokuba nendima ekuphuhlisweni kwesi sifo. Nangona kunjalo, ukwamkela indlela yokuphila enempilo yengqondo kunokunceda kwimpilo-ntle yengqondo iyonke kwaye kulibazise ukuqala kweempawu.

Isikhanyeli: Eli nqaku lenzelwe ulwazi oluqhelekileyo kuphela kwaye akufuneki lithathwe njengengcebiso yezonyango. Olunye ulwazi lweposi yebhlog luvela kwi-Intanethi kwaye alungobungcali. Le webhusayithi inoxanduva lokuhlela, ukufomatha kunye nokuhlela amanqaku kuphela. Injongo yokudlulisa ulwazi oluthe kratya ayithethi ukuba uyavumelana nezimvo zayo okanye uqinisekisa ubunyani bomxholo wayo. Soloko uqhagamshelana neengcali zezempilo ngaphambi kokusebenzisa naziphi na izongezo okanye ukwenza utshintsho kwindlela yakho yokhathalelo lwempilo.


Ixesha lokuthumela: Septemba-18-2023