Ukuphila nemigraines kunokuba nzima kwaye kube nefuthe elikhulu kumgangatho wobomi. Nangona amayeza kunye nonyango lufumaneka, utshintsho oluthile lwendlela yokuphila lunokudlala indima ebalulekileyo ekuthinteleni imigraines ekuhambeni kwexesha. Ukubeka phambili ukulala, ukulawula uxinzelelo, ukutya ukutya okunempilo, ukusebenzisa izongezo zokutya, ukuzilolonga rhoqo, kunye nokuphepha izinto ezibangela oku kunokunciphisa kakhulu ukuphindaphindeka kunye nobukhali bemigraines. Ngokwenza olu tshintsho, abantu abanemigraine banokuyiphucula impilo yabo iyonke kwaye baphinde balawule ubomi babo. Soloko uqhagamshelana neengcali zezempilo ukuze ufumane iingcebiso zobuqu kunye nesikhokelo sokulawula imigraines.
I-Migraine sisifo semithambo-luvo esibonakaliswa ziintloko ezibuhlungu eziphindaphindayo neziphakathi ukuya kwezinzima. Sisifo esibangela ubuthathaka esichaphazela izigidi zabantu kwihlabathi liphela kwaye sinokuchaphazela ubomi babo bemihla ngemihla. I-Migraine yaziwa ngeentloko ezibuhlungu ezizibangelayo, zihlala kwelinye icala lentloko. Ukongeza kwiintloko ezibuhlungu, i-migraines inokukhatshwa sisicaphucaphu, ukuhlanza, kunye nokuziva ukhululekile ekukhanyeni nasemsindweni.
I-Migraines inokuhlala iiyure okanye iintsuku kwaye inokubangelwa zizinto ezahlukeneyo, ezinje ngoxinzelelo, ukutya okuthile, utshintsho lweehomoni, ukungalali kakuhle, kwanotshintsho lwemozulu. Nangona kunjalo, umntu ngamnye unokuba nezinto ezahlukeneyo ezibangela le ngxaki, kwaye ukuchonga ezi zinto kubalulekile ekulawuleni nasekuthinteleni i-migraines ngempumelelo.
Enye yeempawu eziphambili ze-migraine kukubakho kwe-aura, eyenzeka kwisithathu sabantu abane-migraine. Ii-aura ziingxaki zexeshana zenkqubo yemithambo-luvo ezinokubonakala njengokuphazamiseka kokubona okufana nezibane ezikhanyayo, amabala angaboniyo, okanye imigca egobileyo. Inokubangela nezinye iingxaki zeemvakalelo, njengokurhawuzelela ebusweni okanye ezandleni.
Nangona unobangela ochanekileyo wentloko ebuhlungu ungaqondwa ngokupheleleyo, kukholelwa ukuba ubandakanya indibaniselwano yezinto zemfuza kunye nezinto ezingqongileyo. Abantu abanembali yentsapho yentloko ebuhlungu banamathuba amaninzi okuba nayo, nto leyo ebonisa ukuba ibangelwa yimfuza. Nangona kunjalo, izinto ezithile ezibangela le ntloko zinokuba nendima ebalulekileyo ekubangeleni ukuhlaselwa yintloko ebuhlungu.
Ngokutsho kwe-AMF, i-migraine luhlobo lwentloko ebuhlungu eyintloko. Ngaphakathi kwe-migraine, i-International Headache Society ichaza ezi ntlobo zilandelayo ziphambili:
●I-Migraine engena-aura
●I-Migraine ene-aura
●I-migraine engapheliyo
Impembelelo ye-migraine kubomi bomntu inokuba nkulu kakhulu. Ukuhlaselwa yi-migraine kunokuba buhlungu kakhulu kwaye kunokukhokelela ekuphosweni ngumsebenzi okanye esikolweni, ukwehla kwemveliso, kunye nomgangatho wobomi ophantsi. Abantu abane-migraines banokufuneka banciphise imisebenzi yabo yemihla ngemihla ukuze baphephe ukubangela ukuhlaselwa yi-migraine kwaye badla ngokuziva bexhalabile okanye bedakumbile ngenxa yemeko engapheliyo yale meko.
I-Migraine yimeko ebangela ubuthathaka echaphazela izigidi zabantu kwihlabathi liphela. Uhlaselo lwe-Migraine lunokuhlala iiyure okanye iintsuku, lubangele iintlungu eziqatha, isicaphucaphu, kunye nokuziva ukukhanya nesandi. Ukongeza kwiimpawu zomzimba, i-migraines inokuba nefuthe elikhulu kwimpilo yomntu iyonke.
Enye yezona ndlela zicacileyo zokuchaphazeleka yi-migraines kukuphazamisa ubomi bemihla ngemihla. Ukuhlaselwa yi-migraine kunokuba yinto engalindelekanga kwaye ngequbuliso, okwenza kube nzima ukucwangcisa okanye ukwenza imisebenzi eqhubekayo. Oku kungaqikeleliyo kunokukhokelela ekuphosweni kweentsuku zomsebenzi, kwimicimbi yoluntu, nakwiziganeko ezibalulekileyo, okuhlala kukhokelela kwiimvakalelo zokudakumba, ukuziva unetyala, kunye nokuzahlula. Ukungakwazi ukufezekisa uxanduva kunye nokuthatha inxaxheba kwimisebenzi kunokuba nefuthe elibi ekuzithembeni, kwimvakalelo yokufezekisa, kunye nolwaneliseko lobomi bonke.
Ukongeza, iintlungu kunye nokungonwabi okubangelwa yi-migraines kunokubangela umonakalo kwimpilo yengqondo yomntu. Iintlungu ezingapheliyo, ezifana neentlungu ezifunyanwa ngexesha lokuhlaselwa yi-migraine, zinxulunyaniswa namazinga aphezulu okudakumba, ixhala, kunye noxinzelelo lwengqondo ngokubanzi. Ukulwa rhoqo neentlungu kunokukhokelela kwiimvakalelo zokungabi nakuzinceda kunye nokuphelelwa lithemba, okuchaphazela amandla omntu okujongana noxinzelelo lwemihla ngemihla kwaye onwabele ubomi ngokupheleleyo. Ukongeza, uhlobo olungapheliyo lwe-migraines lunokudala umjikelo woloyiko kunye nolindelo njengoko abantu behlala bexhalabile malunga nokuba uhlaselo olulandelayo luza kwenzeka nini kwaye luza kuyichaphazela njani impilo yabo.
Ukuphazamiseka kokulala yenye into ebalulekileyo ebangela ukuba iintloko ezibuhlungu zichaphazele impilo yakho. Uninzi lwabantu abanesifo sentloko ezibuhlungu lunobunzima bokulala okanye bokulala, rhoqo ngenxa yentlungu okanye ezinye iimpawu ezihamba nayo. Iindlela zokulala eziphazamisekileyo zinokubangela ukudinwa, ukucaphuka, kunye nokuncipha kwengqondo, okwenza kube nzima ukwenza imisebenzi yemihla ngemihla ngokufanelekileyo. Ukungalali kakuhle kunokuthintela amandla omzimba okuphiliswa nokuchacha, ngaloo ndlela kwandise ixesha kunye nobunzima beentloko ezibuhlungu.
Impembelelo yezoqoqosho ye-migraine ayinakutyeshelwa. Iindleko ezithe ngqo nezingathanga ngqo ezinxulumene ne-migraine, kuquka iindleko zonyango, ukungabikho emsebenzini, kunye nokulahlekelwa yimveliso, zibeka umthwalo wemali kubantu ngabanye nakuluntu lonke. Lo mthwalo wongeza uxinzelelo olongezelelweyo kunye nokukhathazeka, nto leyo eyonyusa impembelelo kwimpilo-ntle.
1. Qonda izinto ezibangela iintloko ezibuhlungu
Izinto ezibangela i-migraine ziyahluka kumntu nomntu, kodwa kukho izinto eziqhelekileyo ezaziwayo ukuba zinegalelo ekuqaliseni kwezi ntloko zibuhlungu. Makhe sihlolisise ezona zinto zibangela i-migraine:
a) Uxinzelelo: Uxinzelelo lweemvakalelo kunye noxinzelelo zezona zinto ziphambili ezibangela iintloko ezibuhlungu. Ukufunda iindlela zokulawula uxinzelelo ezifana nokuzilolonga ngokuphefumla nzulu kunye nokucamngca kunokunceda abantu ukuba bajongane ngcono kwaye banciphise ukuxhaphaka kweentloko ezibuhlungu.
b) Utshintsho kwiihomoni: Abafazi abaninzi bafumana iintloko ezibuhlungu ngexesha lotshintsho oluthile lweehomoni, njengokuya exesheni okanye ukuya exesheni. Ukuqonda ezi ndlela kuvumela amanyathelo okuthintela afanelekileyo kunye nonyango olukhawulezileyo.
c) Imikhwa yokutya: Ukutya neziselo ezahlukeneyo kuye kwachongwa njengezinto ezibangela i-migraine kwabanye abantu. Ukutsiba ukutya okanye ukutya ukutya neziselo ezithile, ezinje ngotywala, itshokholethi, intlanzi etshayiweyo, inyama eyosiweyo kunye netshizi esele ikhulile, kunokunyusa umngcipheko wakho we-migraine. Ukugcina idayari yokutya kunokunceda ekuchongeni izinto ezibangela i-migraine kwaye kukhokele utshintsho kwindlela yokutya.
d) Izinto ezibangela imeko-bume: Izibane ezikhanyayo, ingxolo enkulu kunye nevumba elinamandla zinokugqithisela iimvakalelo kwaye zibangele iintloko ezibuhlungu. Ukunxiba iiglasi zelanga, ukusebenzisa ii-earplugs, kunye nokuphepha iimeko ezinokubangela iintlungu kunokunceda.
e) Utshintsho lwemozulu: Utshintsho kwiindlela zemozulu, ingakumbi utshintsho kuxinzelelo lomoya, lunokubangela iintloko ezibuhlungu kwabanye abantu. Ukuhlala unamanzi aneleyo kunye nokugcina ishedyuli yokulala rhoqo kunokunceda ukulawula ezi zinto zibangela le ngxaki.
f) Ukungalali ngokwaneleyo: Ukuba uhlala udiniwe okanye awulali ngokwaneleyo ebusuku, oku kunokuchaphazela ukusebenza kwesingqisho sakho se-circadian (okanye umjikelo wendalo wokuvuka nokuphumla kwengqondo yakho).
2. Yazi iimpawu eziqhelekileyo ze-migraine
I-Migraines ayisiyonto nje ebuhlungu; Ihlala ibonisa uluhlu lweempawu eziphazamisana kakhulu nobomi bemihla ngemihla. Ukuqonda nokuqaphela ezi mpawu kubalulekile ekuxilongweni ngokufanelekileyo nasekulawuleni ngempumelelo. Ezinye zeempawu eziqhelekileyo ezinxulumene ne-migraine ziquka:
a) Intloko ebuhlungu kakhulu: I-Migraines ibonakaliswa yintlungu ebuhlungu okanye ebuhlungu, ngokuqhelekileyo kwicala elinye lentloko. Intlungu inokuba phakathi ukuya kwenkulu kwaye inokuba mandundu xa usebenza ngamandla.
b) I-Aura: Abanye abantu baba ne-aura ngaphambi kokuba bahlaselwe yi-migraine. Ii-Halos zihlala zizinto eziphazamisayo zokubona okwethutyana, njengokubona izibane ezikhanyayo, amabala angaboniyo, okanye imigca egobileyo. Nangona kunjalo, i-aura isenokubonakala njengokuphazamiseka kweemvakalelo okanye ubunzima bokuthetha okanye bolwimi.
c) Isicaphucaphu kunye nokugabha: I-Migraines idla ngokubangela iimpawu zesisu, kuquka isicaphucaphu, ukuhlanza, kunye nokuphelelwa ngumdla wokutya. Ezi mpawu zinokuhlala ixesha elide ngexesha lokuhlaselwa yi-migraine nasemva kokuba intloko iphelile.
d) Uvakalelo ekukhanyeni nasemsindweni: I-Migraines idla ngokubangela uvakalelo oluphezulu ekukhanyeni nasemsindweni, nto leyo eyenza kube nzima kumntu ukuba akwazi ukunyamezela ukukhanya okukhanyayo okanye ingxolo enkulu. Olu vakalelo, olwaziwa ngokuba yi-photophobia kunye ne-phonophobia, ngokwahlukeneyo, lunokuyenza mandundu ngakumbi intlungu ngexesha le-migraine.
e) Ukudinwa kunye nesiyezi: I-Migraines ingenza umntu azive ediniwe, ediniwe kwaye edidekile. Abanye abantu banokuziva bedidekile okanye babe nobunzima bokugxila ngexesha lokuhlaselwa yi-migraine okanye kwisigaba sasemva kwe-migraine.
Ngamafutshane, kubalulekile ukujongana nezizathu eziphambili ze-migraine kwaye singagxili nje ekulawuleni iimpawu. Izinto ezibangela indlela yokuphila ezifana nokutya, iindlela zokulala, amanqanaba oxinzelelo, kunye nomswakama emzimbeni zinokuchaphazela kakhulu ukuphindaphindeka kunye nobukhali be-migraine. Ukukhetha indlela yokuphila esempilweni kunye nokusetyenziswa kweendlela zokunciphisa uxinzelelo, kunye namayeza, kufuneka kube yeyona nto iphambili kunyango lwe-migraine.
Q: Zeziphi ezinye iindlela zokutshintsha indlela yokuphila ezinokunceda ukuthintela iintloko ezibuhlungu?
A: Ezinye iinguqu zendlela yokuphila ezinokunceda ukuthintela iintloko ezibuhlungu ziquka ukugcina ishedyuli yokulala rhoqo, ukulawula amanqanaba oxinzelelo, ukuzilolonga rhoqo, ukutya ukutya okunesondlo, ukuhlala unamanzi aneleyo, ukuphepha ukutya okubangela ukuba uqalise ukutya neziselo, ukunciphisa ukutya i-caffeine, kunye nokuziqhelanisa neendlela zokuphumla.
Umbuzo: Ngaba ukulala ngokwaneleyo kunokunceda ukuthintela iintloko ezibuhlungu?
A: Ewe, ukugcina ishedyuli yokulala rhoqo kunye nokulala ngokwaneleyo kunokunceda ukuthintela iintloko ezibuhlungu. Ukungalali kakuhle okanye utshintsho kwiindlela zokulala kunokubangela iintloko ezibuhlungu kwabanye abantu. Kucetyiswa ukuba umise inkqubo yokulala rhoqo kwaye ujonge ukulala iiyure ezisi-7-9 ubusuku ngabunye ukunciphisa umngcipheko weentloko ezibuhlungu.
Isikhanyeli: Eli nqaku lenzelwe ulwazi oluqhelekileyo kuphela kwaye akufuneki lithathwe njengengcebiso yezonyango. Olunye ulwazi lweposi yebhlog luvela kwi-Intanethi kwaye alungobungcali. Le webhusayithi inoxanduva lokuhlela, ukufomatha kunye nokuhlela amanqaku kuphela. Injongo yokudlulisa ulwazi oluthe kratya ayithethi ukuba uyavumelana nezimvo zayo okanye uqinisekisa ubunyani bomxholo wayo. Soloko uqhagamshelana neengcali zezempilo ngaphambi kokusebenzisa naziphi na izongezo okanye ukwenza utshintsho kwindlela yakho yokhathalelo lwempilo.
Ixesha lokuthumela: Novemba-20-2023



